Pole ilmselt õigemat kohta volbripäevale eelneva volbriöö tähistamiseks kui Rapla vallas asuv Valli küla, kuna juhtumisi on Valli üks nimedest, millel volbripäeval nimepäev. Volbrit tähistati seal 30. aprillil Järvakandi mõisa küünis mitme huvitava tegevusega, mille lõpetas volbrilõkke süütamine.
Õigesse kohta juhatas volbripäevapeo silt, millel teemale sobivalt ka luud küljes. Küüni sisse astudes jäi kohe silma Metsakohvik, mida pidas küll Sigrid Haggi, kuid leti taga toimetasid ka teised naised, sealhulgas Ülle Seervald. Küüni omanikud ja seal ürituste korraldajad ongi Ülle koos abikaasa Margus Seervaldiga. Neile on abiks pere, sõbrad, tuttavad ja terve Valli küla kogukond. „See on kogu meie küla tegemine,” sõnas Ülle.
Kui küünis üritustega algust tehti, oligi Ülle sõnul neil plaan pakkuda ennekõike Valli ja Purku kandi rahvale midagi põnevat. Kuid eks elu ole näidanud, et väikesed asjad kasvavad ruttu oodatust palju suuremaks, kui südamega teha. Nii on ka Järvakandi küünis juhtunud, et aina enam kaugema kandi inimesi tuleb Ülle ideedega kaasa, kas siis korraldajana või üritust nautima. Peale ürituste ja kontsertide sobib küün hästi ka pulmade ja sünnipäevade pidamiseks. Põhiline seltskond ürituste taga on aga ikka oma kogukond.
Jänesed ja masinad
Seda kogukonda oli näha ka volbripäeval. Metsakohvikus võis ampsata pigem midagi soolast, aga maitsvaid kooke (ja ka sooja suppi) pakkus Valli küla magusameister Janne Paasma. Oma külast oli kohal ka mesinik Mare Tamberg, kes muidugi mett müüs. Lähikonnast oli kohal veel Ene Laur (Enekun OÜ) oma looduslike salvide ja käsitööga. Sel väiksel laadal pakkus tema ka õnneloosi. Kauplejaid oli tulnud ka kaugemalt.
Umbes tunnise etteaste tegi oma küla muusik Veiko Siniroht. Tema räägitud lugudest jäi kõrva üks anekdoot, mis just sellesse päeva sobis: Ostnud tädi turult uue luua ja istunud sellega Tallinna linnaliini bussi, et koju sõita. Tema vastas istunud koolipoiss, kes takseeris tädi ja luuda vaheldumisi, kuni lõpuks küsis: „Noh, ei läinud käima või?“
Kohe küüni ees sai end näomaalinguga veel ilusamaks teha ja see ala kujunes suuresti just lastealaks. Näomaalingute tegija Gerli oli kaasa võtnud portsu kepphobuseid ja et nendega oleks lastel (ja tegelikult ka mõnel lapsemeelsemal täiskasvanul) rõõmsam ringi kablutada, oli sisse seatud ka väike takistusrada.
Laste tähelepanu tõmbasid Seervaldi pere jänesed, kes on igal küüni üritusel kohal olnud. Eriti rahvarohkeks läks jänesepuuri ümbrus siis, kui neile süüa sai anda ja pai võis teha. Et jäneseid sai ka osta, otsustaski üks pere endale kaks jänest soetada. Ülle hoiatuse peale, et kastreerimata isased võivad teatud perioodidel üksteise suhtes vägivaldseks muutuda, küsis ostja, mis saab, kui võtta emane ja isane. „Siis te saate pojad,” ütles Ülle naerdes. Lõpuks võeti siiski kaks isast ja Ülle luges veel sõnad peale, et kindlasti tuleb jänestele nimi panna.
Ülle kodust Leinassaare talust oli laste rõõmuks kohale toodud ka hobune, kel nimeks Dollar. Temaga tehti ennekõike lastele, kuid ka suurtele külavahel kaarikusõitu. Meeste rõõmuks oli kohal ka paar metalsemat sõiduvahendit. Harley Davidsoniga oli kohal Mait Velleste ja rallikat oli näitama tulnud Siim Veetamm (Agri Tehnika).
Nõiad ja ennustajad
Mis on aga üks volbripäev ilma nõidateta? Nii et küüni suurest saalist võis leida lausa kaks ennustajat. Kristi Hinno oli Ülle kutsel kohale tulnud Viimsist. Tema töövahendiks on tarokaardid ja varem pole ta niimoodi üritustel ennustamas käinud (muidu käiakse tema juures kodus või suheldakse telefonis), nii et laadakogemus oli tema jaoks uus olukord.
Pärimise peale, mille kohta inimesed enamasti küsivad, vastas Kristi, et põhiline on ikka suhted, teisel kohal on töö. Enamasti käivad ta juures naised, kuid kui satub mõni mees, küsivad nemad esimesena töö kohta ja siis suhete kohta. Ta on ka täheldanud, et mingil põhjusel on praegusel ajal suhted inimestel kuidagi eriti sassis, kuid põhjust, miks see nii on, Kristi öelda ei osanud.
Teine ennustaja, nõianimega Wicca Relica tõdes samuti, et hästi palju tullakse nõu küsima kas konkreetse suhte kohta või uuritakse, kas ellu on armastust tulemas. Teiseks huvitab inimesi ikka töö ja raha. Huvitaval kombel ei küsi keegi tervise kohta, kuid loogika on ilmselt selles, et kes on terve, ei mõtle sellele, ja kellel on midagi mureks, teab juba ise põhjust.
Wicca Relica töövahenditeks on pendel ja tarokaardid ning ta kontrollib ka inimese energiat ja vajadusel tõstab seda. „Kui energia on inimesel kõrgel tasemel, siis on tal rahakanalid lahti, suhted lähevad hästi, kõik on korras ja tasakaalus,” ütles ta.
„Ma ei poolda seda, et ennustajad ütlevad, mis inimesele meeldib, ütlen seda, mida kaardid või pendel ütleb,” selgitas Wicca Relica. Valli küla volbripäevale tahtis ta tulla põhjusel, et saada seda vahetut suhtlemise kogemust nendega, kes küsimustega tema poole pöörduvad. Seni on ta klientidega suhelnud e-maili või Messengeri kaudu. Oma teadmisi on ta palju saanud juurde nõiakoolist, kus tal on käsil juba neljas kursus.
Volbripäeva korraldajad olid ürituse kuulutuses üles kutsunud julgemaid end nõiaks riietama ja kõige ägedam nõid pidi saama ka tunnustatud. Väga palju neid ei olnud, kes nõialikud välja näeks, kuid valikut siiski oli. Kõige ägedamaks ja stiilsemaks nõiaks valiti näomaalingute tegija Gerly tütar Kirke, kes sai kingiks väikese luu ja medali.
Artikkel lühendatult Raplamaa Sõnumitest